Helsetilsynet

Mun geavahin seamma bajilčállaga diimmá geahččodieđáhusas nai, muhto dan lea ain deaŧalaš muittus atnit.

Almmolaš dearvvašvuođadoaimmahaga váldohástalus lea ahte dat doaimmahuvvo nu ahte álbmot mielas lea mielde dan ruhtadeame oktasaš ruđaiguin, čállá áigečállága Tidsskrift for Den norske lægeforening (1) doaimmaheaddji.
Dán hástalusa guovddážis lea luohttevašvuohta. Dat orru váilume bealálaččaid gaskka. Dievasmahttin dihte dán ásahuvvojit bearráigeahččodoaimmat, muhto dat baicca headjudit luohttámuša ain eanet, oaivvilda doaimmaheaddji iežas čállosis. Doaimmaheaddji čállá dearvvašvuođabálvalusa birra, muhto seammaládje sáhtášii dadjat maiddái sosiálbálvalusa birra.

Mun jáhkán ahte lea veara jurdilit veahá dán deaŧalaš čuolmma birra. Eahpeluohttámuš mii čuožžila dan olis go olbmot dovdet iežaset beahtahallan, eai ge oaččo vuordámušaideaset devdojuvvot, lea hui bahán, vaikko vel sivat leat ge áddehahttit, ja dávjá sáhttá oaidnit ahte lea erohus das maid álbmot vuordá ja maid bálvalusat fállet.

Eahpeluohttámuša sáhttá dattege oaidnit eanet offensiiva ja ulbmillaš čalmmiiguin. Eastandan dihte eahpeluohttámuša čuožžileamis váilevuođa reakšuvdnan, de ferte gávdnot soames mii systemáhtalaččat, rabas ja guorahahtti vuogi mielde ”atná čalmmis”  bálvalusaid addima.
Professor Harald Grimen atná dán oktavuođas doahpaga ”institušonáliserejuvvon eahpeluohttámuš”. Dát ii leat erenoamáš sosiál- ja dearvvašvuođa-bálvalusaid guovdu. Báŋkkuid kredihttaárvoštallamat leat rievtti mielde juste seamma (2).

Jus álbmogis galgá leat luohttámuš sosiál- ja dearvvašvuođabálvalussii, de ferte álbmot diehtit ahte soames atná bálvalusa čalmmis. Dat lea ge Dearvvašvuođageahču guovddáš doaibma. Mii galgat leat gohccevaš guođoheaddjin.

Luohttámuš dasa ahte Dearvvašavuođageahčču, mii hálddaša ”institušonáliserejuvvon eahpeluohttámuša”, ii leat lága bokte addon. Dan fertet mii vuoitit geavatlaš barggu bokte. Almmá rabasvuođa haga eai sáhtáše min vuoruheamit ja bargodoaimmat adnot almmolašvuođa čalmmis. Diehttevašvuođa haga adnošeimmet mii nai unnán luohtehahttin.

Min gávdnosat dieđihuvvojit rabasvuođas. Maŋemus jagiid leat mii bargan ásahit systemáhtalaš ja rabas vugiid maid mielde vuoruhit iežamet doaimmaid riskaárvvoštallamiid vuođul. Rievttes vuoruheapmi lea dan duohken ahte dilálašvuođat leat riekta čilgejuvvon gustovaš dieđuid vuođul. Mii galgat leat sorjameahttumat ja fágalaččat nannosat. Gustovaš dieđut eai leat dušše čielga fágalaš máhttu, muhto maiddái dat movt dát máhttu boahtá ovdan sohkabeali, agi, geografiija, čearddalaš ja kultuvrralaš gullevašvuođa ja dakkáriid ektui. Muhtumat dán dieđáhusa teavsttain govvidit dán.

Jus ”institušonáliserejuvvon eahpeluohttámušas” galgá leat luohttehahttivuohta, de ferte álbmot beassat oaidnit ahte váilevašvuođat mat fuomášuvvojit maiddái njulgejuvvotjit. Dat lea sin ovddasvástádus geat addet balvalusaid ja sin geat oamastit daid. Mii eat čiegat ahte ovdáneapmi manná oalle njozet muhtun surggiin. Psykalaš dearvvašvuođagáhtten lea suorgi gos Dearvvašvuođageahčču sihke riikkaviidosaš geahču, eará doaibmageahčuid ja ovttaskas áššiid bokte lea čujuhan stuora váilevuođaid, mat fertejit njulgejuvvot. Dan dihte lea deaŧalaš ain guhká ovddosguvlui atnit čalmmis sihke doaimmaheami ja fágalas beliid dán suorggis.

Eará surggiin leat mii jagis 2004 oaidnán ollu buoridemiid. Dat lea ovdamearkka dihte suohkaniid sosiála ja dearvvašvuođalaš gearggusvuođa ja njoammuneastademiid dáfus. Dearvvašvuođageahčču lea ferten addit gohččumiid muhtun áššiin. Dat orru ábuhan. Mannan juovllaid Asia-roasuid, ja várrejumiid maŋŋel máilmmiviidosaš njoammu influensadávdda vuostá eat dárbbaš šat garrasit ákkastallat diekkár plánaid ovddas. Vaikko roassu lei stuoris, de lei liikká buorre oaidnit ahte suohkanat ja doaimmahusat vuostáválde hástalusaideaset luohtehahtti vugiin. Diekkár hástalusat eai gáibit dušše ahte bálvalusvuogádagat leat doaimmas, muhto maiddái ahte nagodit hálddašit dan hirpmusvuođa ja guorosvuođa maid deaivida go bálvalusvuogádagaide leat vuordámušat nu hirbmat alládat.
 
Institušonáliserejuvvon eahpeluohttámuš ii galgga dušše gaskkustit dan mii lea váttis, vaikko dábálaččat lea dat mii boahtá albmosii sániid bokte.
Institušonáliserejuvvon eahpeluohttámuš galgá gaskkustit rievdadeami ja ovdáneami jurdagiid. Mun válljen loahpahit divttain, maid okta min mielbargiin Dearvvašvuođageahčus lea čállán. Dat čájehe movt morraša ja bákčasa sánit seahkánit doaivaga ja boahtteáiggi sániiguin.

Guovvamánus 2005



Lars E. Hanssen
Dearvvašvuođadirektora

Etter flommen

Dette diktet er blått

Dette diktet leter etter ordene sine
Disse ordene som handler om deg
Om øynene dine som ser etter den
du skulle finne
Om hendene dine som leter etter
den du skulle holde i
Og tårene dine som leter etter den
du skulle gråte mot
Ingen har noen å miste
Mange har mistet alt

Elven i havet fant strendene
Fant havnene og byene og husene
Og menneskene og menneskene

Og menneskene leter på strendene
I havnene, byene, husene
Fedrene og mødrene, sønnene
og døtrene
Menneskene og minnene, luktene
og lydene
Av alle som kom og av alle som
forsvant
Mens solen speiler seg i bølgene
og i øynene

Voldsomme krefter som ingen
behersker
Tallenes tale er tung å forstå
Veldige vismann hvor er din visdom
Mennesker søker sin skjebne der
livet forgår
Mennesket alene, uendelig og liten
Leve med deg som jeg mistet i går
Ordene trøster, de strever og
Kjemper

Livet som leves i blått

John Agnar Johansen

Girjjálašvuohta
1. Haug C. Mistillitens pris. Tidsskr Nor Lægeforening 2005; 125: 273.
2. Nortvedt P, Grimen H. Sensibilitet og refleksjon. Oslo: Gyldendal Akademisk, 2004.