Helsetilsynet

Fylkamánnit ja fylkka Dearvvašvuodageahccu cadahedje bearráigeahcu suohkanlaš sosiála- ja dearvvašvuodabálvalusain ja spesialistabálvalusaid mánáidveajuiduhttinovttadagain. Mii iskkaimet sihkkarastet go bálvalusdoaimmat oktagaslaš heivehuvvon ja ovttastuvvon bálvalusaid mánáide gaskal 0 – 18 jagi geain leat riegádeamis, áigá duodaštuvvon dahje árrat dohppehallan nevrologalaš sivat dahje leat vigiid ožžon nervavuogádahkii. Mii bearráigeahcaimet 40 suohkana ja 21 mánáidveajuiduhttinbálvalusa ovttadaga. Dearvvašvuodageahccu oaivvilda ahte bálvalusat rievddadit hui olu, eai ge leat ovttadássásaccat ulbmiljovkui geat dárbbašit veajuiduhttima. Leat nu stuora erohusat bálvalusain suohkaniid siskkobealde ja suohkaniid gaskal ja spesialistabálvalusain ahte ná ii sáhte joatkit.

Bearrágeahccu fuomášii maid ahte ledje váilevašvuodat dain rutiinnain ja doaibmabijuin mat galget sihkkarastit oktiiheivehuvvon pláneme ja áigges áigái cuovvoleami veajuiduhttinbálvalusain ovttasrádiid mánáin ja váhnemiiguin measta golbma njealjádasoasis suohkaniin. Dávjá váilu obbalaš diehtu dárbbuide ja doaibmabijuide, ja má?gga áššis leat váhnemat geat geavatlaccat oktiiheivehit bálvalusaid. Muhtomin lei ja muhtomin ii lean fástadoavttir mielde veajuiduhttindoaimmaid plánemis ja evalueremis. Measta bealis suohkaniin ii lean oktiiheivehanovttadat, dahje lei eahpecielggas makkár bargguid ovttadat galggai gozihit. Helpenfálaldagat eai lean oktagaslaccat heivehuvvon ja/ledje marginálat ovtta goalmmádasoasi suohkaniin.

Muhtun mánáidveajuiduhttinbálvalusain eai lean návccat addit nu olu bagadallama go livccii dárbbašlaš, ja guokte goalmmádasoassi sis eai sihkkarastán ahte oktagaslaš plána bargu álggahuvvui. Okta goalmmádasoassi ii doallan áigemeari mii lea 30 beaivvi cujuhusaid árvvoštallat eai ge doallan mearriduvvon dikšunáigemeriid. Rutiinnat rievddadedje das movt suohkanlaš oassebálvalusaide adde ruovttoluotta diedu bohtosiid ja viidaset doaimmaid rávvemiid birra ma??el go vuosttaš geardde cielggadeapmi lei dahkkon. Má?gga sajis váilo rutiinnat dasa ahte sáddejedje go mánáidveajuiduhttinbálvalusat cálalaš coahkkáigeassoraportta fástadoaktárii jus earát go son ledje cujuhan mánáid dohko. Muhtun báikkiin gávnnahuvvui ahte spesialistadearvvašvuodabálvalusat eai nákcen addit nu viiddis fálaldaga go nuorra rávisolbmot dárbbašedje, ja maid ovdal ledje ožžon mánáidveajuiduhttinfálaldagas.

Viecca raportta (pdf)
Summary in English