Njuike váldosisdollui

Váldofállu

Historjjálaš arkiiva Dát sisdoallu lea vurkejuvvon iige ođasmahttojuvvo.

Norggas ožžot jahkásaččat 15 000 olbmo vuoiŋŋašgáldnanvigi. 65 proseantta pasieanttain leat badjel 75 jagi. Vuoiŋŋašgáldnan lea goalmmádin dábálaččamus jápminsivva, ja dábálaččamus sivva vuorrasiid doaimmashehttejupmái.

Pasieanttat geain lea vuoiŋŋašgáldnanvihki fertejit johtilit iskojuvvot ja oažžut divššu, beroškeahttá goas jándoris sii bohtet buohccivissui. Vuođđoprinsihppa vuoiŋŋašgáldnanvigi divššus lea ahte seammás go doaimmaha fáhkkaobservašuvnna, iskama ja divššu, de galgá maiddái álggahit veajuiduhttima árra mobiliseremiin ja eará doaibmahárjehallamiid. Dasa lassin lea dehálaš einnostusa dáfus eastadit ođđa vuoiŋŋašgáldnanvigi ja komplikašuvnnaid. Systemáhtalaš fágaidrasttildeaddji ovttasbargu lea dárbbašlaš buot dásiin divššus.

Riikkaviidosaš geahčču 2011:s iskkai leat go vuorrasit pasieanttat geain lea vuoiŋŋašgáldnanvihki sihkkarastojuvvon oažžut dohkálaš divššu. Ovcci geahčus oktiibuot 29 geahčus ledje láhkagáibádusat rihkkojuvvon.

Geahču vuođul sáhttá árvvoštallat ahte dikšofálaldat vuorrasit vuoiŋŋašgáldnanpasieanttaide lea dohkálaš eanas báikkiin, ja ahte dakkár rašes suorgi go vuoiŋŋašgáldnandikšu lea fuolahuvvon ja vuoruhuvvon olu dearvvašvuođadoaimmahagain.

Seammás gávnnahii geahčču ahte lea oalle viiddis stivrenrihkkun vuoiŋŋašgáldnanpasieanttaid dáfus muhtun dearvvašvuođadoaimmahagain. Dát mielddisbuktá dohkketmeahttun erohusaid hearkkes joavkku dikšofálaldaga dáfus ja sáhttá dagahit ahte muhtun pasieanttat ožžot stuorát doaimmashehttejumiid go livčče ožžon eará buohcciviesu divššuin. Stáhta dearvvašvuođageahčču vuordá ahte regionála dearvvašvuođadoaimmahagat ja ovttaskas dearvvašvuođadoaimmahagat geavahit iežaset stivrengaskaomiid nannet kapasitehta erenoamáš vuoiŋŋašgáldnandivššu dáfus ja fuolahit ahte šaddá buoret fágaidrasttildeaddji dikšofálaldat, nu ahte visot vuorrasit vuoiŋŋašgáldnanpasieanttat ožžot doarvái buori dikšofálaldaga riikka buohcciviesuin.