Helsetilsynet

Fylkkamánnit cadahedje 2007s riikaviidosaš bearráigeahcu Sosiálbálvuslága mielde fuolahusovddasvástádusluvven- ja doarjjaolmmošbálvalusain.

Fylkkamánnit dárkkistedje sihkkarastet go suohkanat ahte:

  • Juolluduvvet go doarjjaolbmot ja fuolahusovddasvástádusluvvenbálvalusat dohkálaccat Sosiálbálvaluslága § 4-2 bustáva b mielde (fuolahusovddasvástádusluvven olbmuide ja bearrašiidda geain lea earenoamáš lossa fuolahusbargu) ja c (doarjjaolmmoš olbmuide ja bearrašiidda geain lea dárbu dasa doaimmashehttejumi, agi dahje sosiálaváttuid geažil)
  • - Fuolahusovddasvástádusluvvejeddjiin ja doarjjaolbmuin lea dárbbašlaš gelbbolašvuohta ja doarvái máhttu.

Bálvalusaid juolludeapmi fátmmasta sihke diehtojuohkima bálvalusaid birra, áššemeannudanproseassa oktan guorahallamiin ja árvvoštallamiin ja fuolahusovddasvástádusluvven- ja doarjjaolmmoš juolludanmearrádusaid johtuibidjan.

61 dáin 66 suohkaniin gos bearráigeahccu cadahuvvui, gávdne fylkkamánnit váilevašvuodaid nuppi dahje goappešat osiin maid dárkkistedje. Ovtta goalmmádas oasi suohkaniin gávdne fylkkamánnit váilevašvuodaid fuolahusovddasvástádusluvven- doarjjaolbmuid juolludeamis. Bures badjel bealli suohkaniin eai bearráigeahccan lea go fuolahusovddasvástádusluvvejeddjiin ja doarjjaolbmuin doarvái gelbbolašvuohta ja máhttu dán bargui. Má?gga suohkanis gos bearráigeahccu cadahuvvui ledje hástalusat mat ledje cadnon systemáhtalaš stivrejumi sihkkarastimii, jodiheapmái ja fuolahusluvvenovddasvástádus- ja doarjjaolmmošfálaldaga ovddidanbargui. 

Fylkkamánnit cuovvolit bearráigeahcu daid ovttaskas suohkaniid ektui.

Viecca raportta (pdf)
Summary in English