Njuike váldosisdollui

Váldofállu

Historjjálaš arkiiva Dát sisdoallu lea vurkejuvvon iige ođasmahttojuvvo.

Dearvvašvuođabargit ožžot iešguđetlágan hálddahuslaš cuiggodemiid bearráigeahččoeiseválddiin. Muhtimiin lea dat oaidnu ahte eiseválddit cuiggodit menddo dávjá, namalassii oaivvildit sii ahte persovnnalaš ovddasvástádus lea menddo stuoris, muhto earát fas oaivvildit ahte cuiggoduvvo menddo hárve. Dát iskkadeapmi čájeha doaktáriid iežaset oainnuid diekkár cuiggodemiid hárrái.

Gažaldat cuiggodemiid birra lei mielde gažaldatskovis Doaktáriid dutkaninstituhta referánsajovkui 2008 čavčča. Vástádusoassi lei birrasiid 70 %. Doaktáriid oaidnu cuiggodemiide válddahallojuvvo, ja mii iskat leat go systemáhtalaš erohusat iešguđet doaktárjoavkkuid gaskka.

Gaskamearálaččat navdet doaktárat stuorát vára oažžut hálddahuslaš cuiggodemiid, muhto fas unnit vára go duohtavuođas lea, dasa ahte geatnegasvuođaid rihkkun cuiggoduvvo, ja seammás eanetlohku doaktáriin navdá ahte leat unnit hálddahuslaš cuiggodeamit ja čujuhuvvon rihkkumat, go mat duohtavuođas ledje. Leat dihto  erohusat doaktáriid gaskka dieđihuvvon loguid dáfus ja doaktárjoavkkuid gaskka leat systemáhtalaš erohusat. Dievdo doaktárat priváhta doaimmahagain lea dat doaktárjoavku mii navddii eanemus hálddahuslaš cuiggodemiid addojuvvot.

Sáhttá daddjot ahte doaktárat dán iskkadeamis imaštahtti bures máhtte meroštallat cuiggodemiid logu, mii fas mearkkaša ahte doaktárat oalle bures dihtet man dábálaš dat lea ahte bearráigeahččoeiseválddit cuiggodit. Seammás lea doaktáriid gaskkas unnitlohku geain leat stuora boasttuáddejumit das man dábálaččat diekkár cuiggodeamit leat. Eambbo ja buoret diehtojuohkin sin guovdu sáhtášii rievdadit sin oainnuid, muhto lea eahpesihkar livččii go das váikkuhus doaktáriid klinalaš geavadii.