Njuike váldosisdollui

Jagi 2005 riikkaviidosaš geahcu coahkkáigeassu: Gulahallan dearvvašvuodabargiid ja pasieanttaid gaskka ja dearvvašvuodabargiid gaskaneaset guhahallan dearvvašvuoda-doaimmahagain mat kirurgalaccat dikšot buhcciid geain leat fáhkkadávddat ja borasdávda coavjjis/coliin.

Fylkkaid dearvvašvuodageahcut cadahedje 2005:s geahcu dearvvašvuodabargiid gulahallama birra pasieanttaiguin ja dearvvašvuodabargiid gaskaneaset gulahallama birra 23 dearvvašvuodadoaimmahagas mat kirurgalaccat dikšot fáhkkabuhcciid ja buhcciid geain lea borasdávda coavjjis dahje coliin.

Goasii guovtti goalmmádasoasis gehccojuvvon doaimmahagain gávnnahuvvojedje mearkkašahtti váilevuodat kirurgaid journálacállimis. Váilevaš diehtu jávohisvuodageaskku birra dagahii ahte beassan pasieantajournálaide lei oalle soaittáhagas má?gga sajis.

Eanas geahcuin gávnnahuvvui ahte pasientaovddasvástideaddji doavtterortnet ii doaimma ulbmiliid mielde. Badjel goalmmádasoasis geahcuin gávnnahuvvui ahte latnjahuksehusaid ja alla bargohuša geažil cadahuvvojedje ságastallamat vierrobeljiid gulu. Gávnnahuvvon rihkkumat cuovvoluvvojit iešgudet báikkálaš ja guovddáš doaimmaid bokte.

Geahccu lea cájehan ahte dearvvašvuodabálvalusat doaimmahuvvojit menddo alla riskkain. Oadjebasvuodadássi mii lea sajáiduvvan eará surggiin, ii leat doarvái bures sajáiduvvan dearvvašvuodasuorgái. Vaikko lea ge vissis erohus dearvvašvuodadoaimmahagaid gaskka, de lea gávnnahuvvon ahte dearvvašvuodasuorggis biddjo luohttámuš menddo dávjá dasa ahte olbmot eai bargga boasttovuodaid.  Diekkár vuogádagat leat lunddolaccat hui eahpesihkkarat ja lea dárbbašlaš  áigái oažžut sihkkarastindoaimmaid.