Njuike váldosisdollui

Guhká lei Københámman buot dáhpáhusaid áidna guovddáš Dánskka-Norgga stáhtas. Muhto 1809 rájes ja muhtun jagiid ovddosguvlui dáhpáhuvai juoga mii šattai váikkuhit náššuvnnalaš medisinála-doaimmahaga hálddašeami; Gonagaslaš Norgga Sundheds-Collegium (Dearvvašvuoda-Collegium) ásahuvvui Christiániai. Dat lea vuosttaš norgalaš, naššuvnnalaš hálddašanorgána, mas ledje erenoamáš doaimmat dearvvašvuodabálvalusa hárrái, dahje dárkileappot medisinála ja apotehkadoaimmahaga hárrái.

Njuolggadusat mat ráhkaduvvojedje dán orgána bargui ledje mearkkašahtti cielgasat ja dárkilat, sihke doaimma sisdoalu ja áššemeannudeami dáfus. Ásahusas galggai leat cielga bearráigeahccanulbmil barggustis. Dat boahtá ovdan ovdamearkka dihte § 19 vuosttaš cealkagis:

Collegium galgá bearráigeahccat, ahte áigges áigái gustovaš lágat Norgga medisináladoaimmahaga várás ja lágat mat dás duohko bodežet, doahttaluvvojit ja cuvvojuvvojit.

Jus dárbbašlaš, de galggai collegium ovddidit jearaldaga vejolaš liigedoaimmaid cadaheami dárbbašlašvuoda birra ovddasvástideaddji bálvaluslaš ásahusaide. Bargu galggai doaimmahuvvot sihke doaimmahagaid ja bargiid guovdu, ja velá militeara medisináladoaimmahat  nai lei bearráigeahcu vuollásaš.

Collegiuma áššemeannudeapmái ledje maid mearkkašahtti áššegiedahallangáibádusat. Ii lean dušše doaimmalašvuohta mii deattuhuvvui, muhto maiddái rabasvuohta árvvoštallamiid hárrái mat dahkkojuvvojit ja gáibiduvvui maiddái rabasvuohta eahpádusaid ja má?ggaoaivilvuodaid dáfus. Dát sáhttet otná dan beaivvi leat buorit hálddašanárvvuid ovdamearkan.

Dát gihpa addá bajilgova dan hálddašanbarggus man collegium ovddastii doaibmaáiggistis, dan muddui go lea leamaš vejolaš gávnnahit vurkejuvvon arkiivadieduid vuodul.