Njuike váldosisdollui

Dearvvašvuođa historjjá vuosttaš girjjis gieđahallojuvvui áigodat 1809 rájes 1983 rádjái. Dán girjjis gieđahallojuvvo áigodat 1983 rájes 1994 rádjái. Girječálli deattuha movt áigodat lea molsunáigodat. Dat  čalmmustahttá molsuma boares dearvvašvuođahálddašeamis mas doaktárat mealgadii stivrejedje hálddašeapmái mas doavtterstivra jávkagođii.

Čálli čilge movt dat stivra mii dál čuožželii eanet báidnojuvvui politihkalaš stivrejumiin, muhto earenoamážit dainna eanet fágalaš stivrejumiin mii dál ilmmai. Dát stivrejupmi oaččui eavttuid lágas, muhto maiddái ekonomalaš diehtagis. Stivrejupmi šattai mihttomearre- ja boađusorienterejuvvon. Dat lohkkojuvvo «ođđa almmolaš jođihussan» - eaŋalasgillii – New Public Management.

Dearvvašvuođadirektoráhta juohkin 1983:s čalmmustahtii hálddahusdásis molsuma boares ráđđenvuogis ođđa ráđđenvuohkái. Oasit direktoráhtas jotke dearvvašvuođaossodahkan departemeanttas, ja earát fas direktoráhttan olggobealde departemeantta.

Eatnasa fárreheapmi direktoráhtas mearkkaša ahte dat, ja dearvvašvuođadirektevra, masse iežaset strategalaš rolla ja ahte direktoráhtta šattai eanet doibmiibiddji orgána ja dárkkistan- ja gozihanorgána. Dearvvašvuođadirektevra Torbjørn Mork ii liikon ovdáneapmái ja áigodat 1983 rájes 1992 rádjái báidnojuvvui danne nákkuiguin gaskal departemeantta ja direktoráhta, ja earenoamážit departemeantaráđi ja dearvvašvuođadirektevrra gaska. Daid nákkuid birra muitaluvvo dárkiit. Čálli čájeha maiddái movt nággu dagahii ahte direktoráhtta rievdaduvvui dearvvašvuođabearráigeahččun 1994 rájes ja ; (2002) rájes ahte hálddahusdoaimmat sirrejuvvo ja biddjojuvvo áiddo álggahuvvon Sosiáladirektoráhttii.