Njuike váldosisdollui

Statens helsetilsyn (Stáhta dearvvašvuođabearráigeahčču) čađahii 2020:s bearráigeahču mas mii iskkaimet movt fitnodagat mat čađahit dálkkaslaš ja dearvvašvuođafágalaš dutkama, stivrejit ja organiserejit doaimmaset. Bearráigeahčču čađahuvvui iešárvvoštallanbearráigeahččun, masa oassálaste 20 fitnodaga. Sii galge buktit oaiviliiddiset oktiivástidit go sin iežaset bargovuogit ja gáibádusat dearvvašvuođadutkanlágas oktan gullevaš láhkanjuolggadusaiguin muhtun vállju iskančuoggáid dáfus. Geahčaduvvo oktiibuot 512 dutkanprošeavtta ja raporterejuvvo 22 láhkarihkkosa.

Maŋŋil dán bearráigeahču lea min váldooaidnu ahte dálkkaslaš ja dearvvašvuođafágalaš dutkan eanas dahkkojuvvo dearvvašvuođadutkanlága mearrádusaid mielde. Oaidnu lea ahte eanas prošeaktajođiheaddjit dovdet láhkagáibádusaid, ja ahte sii hui dávjá čuvvot daid.

Olu fitnodagaid ledje dattetge váilevaš vuogádagat (siskkáldas dárkkisteapmi) ja gozihit ahte dearvvašvuođadutkamalága mearrádusat čuovvoluvvojit. Gávdnojedje heittotvuođat olu surggiin. Bearráigeahčču čájehii earret eará čuovvovačča:

  • Eai buot dutkanvásttolaš fitnodagat gozit ahte lea go ovdagihtii dohkkeheapmi guvllolaš dálkkaslaš ja dearvvašvuođafágalaš dutkama lávdegottiin (GOL)(REK).
  • Bealli dain dutkanvásttolaččain raporterejedje ahte eai bearráigeahččan čuovvoluvvojit go (GOL) (REK) dohkkeheami eavttut.
  • Eanetlohku dutkanvásttolaččain raporterejedje ahte sii eai gozihan leago čálalaš miehtan.
  • Gosii bealli dain dutkanvásttolaččain vástidedje ahte sii eai gozihan loahpahuvvo go dutkanprošeavttat lága mielde.
  • Beare olu ovddasvástádusas ahte dutkanprošeavttat čađahuvvo njuolggadusaid mielde, lei biddjon prošeaktajođiheaddjái/ossodahkii/fakultehtii, gokko livččii galgan dutkanvásttolaš fitnodahkii.

Vaikko oallugat vástidedje ahte sii dovde dieđihangeasku dearvvašvuođadutkanlágas, čájehedje vástádusat ahte olu dutkanvásttolaččat sehkkejedje  spesialistadearvvašvuođabálvaluslága  § 3-3 a  dieđihangeaskku ja dearvvašvuođadutkanlága § 23 dieđihangeaskku.

Láhkarihkkosat mat fuomášuvvo dutkanprošeavttain dáhpáhuvve eanas fitnodagain main oppalohkái ledje váilevašvuođat dearvvašvuođadutkama organiseremis ja stivremis. Eanas dutkanvásttolaš fitnodagat leat čilgen doaibmabijuid maid áigot álggahit buoridan várás láhkarihkkosiid ja eará heittotvuođat maid bearráigeahčus leat fuomášuvvon.

Statens helsetilsyn (Stáhta bearráigeahčču) lea, veahkehan dihte fitnodagaid kvalitehta- ja buoridanbarggu, dahkan iešárvvoštallama skoviid olámuddui buot dearvvašvuođafitnodagaide ja dutkanásahusaide.