Meny
Čoahkkáigeassu
Dearvvašvuođabearráigeahčču čađahii 2023:s ja 2024:s iešsorbmema eastadeami riikkaviidosaš bearráigeahču rávisolbmuid psyhkalaš dearvvašvuođagáhttemis. Bearráigeahču bajemus fáddán lea ahte fállágo rávisolbmuid psyhkalaš dearvvašvuođagáhtten buriid ja oadjebas bálvalusaid pasieanttaide geain lea deprešuvdna. Oažžun dihte vástádusa dasa, iskkaimet mii:
- vuosttaš jándora spesialistaárvvoštallama
- guoskevaš dieđuid viežžama oapmahaččain
- diagnostalaš árvvoštallamiid
- diagnostalaš árvvoštallamiid ja dikšunvejolašvuođaid gaskkusteami
- duođaštusvuđot divššu
- diehtojođu gaskal birasbargiid ja ovddasvástideaddji gieđahalli
- dorvvolaš olggočáliheami
Dát doaibmabijut leat čájehuvvon ávkkuhit bures deprešuvdnapasieanttaid divššus ja berrejit leat biddjojuvvon johtui spesialistadearvvašvuođabálvalusas.
Lassin dasa ahte guorahalaimet geavada dán dán čieža čuoggá geavada, guorahalaimet mii movt buohcciviesut systemáhtalaččat ja jotkkolaččat barget várrasurggiid identifiseremiin deprešuvdnapasieanttaid divššus, doaibmabijuid čađahemiin, doaibmabijuid ávkkálašvuođa árvvoštallamiin ja doaibmabijuid heivehemiin árvvoštallama vuođul.
Bearráigeahču váldobohtosat
Bearráigeahčču lea identifiseren máŋga kritihkalaš suorggi mat gáibidit fuomášumi ja buorideami buoridan dihte pasieantasihkarvuođa ja unnidan dihte iešsorbmenvára pasieanttaid gaskkas geain lea deprešuvdna.
- Viđas logi buohcciviesuin ii lean ásahuvvon geavat sihkkarastit ahte pasieanttat geain lea deprešuvdna ožžot árvvoštallama spesialisttas jođánit. Dát sáhttá dagahit ahte duođalaš dilit eai fuomášuvvo, mii sáhttá dagahit čuovvu boasttuvuođaid viidáset divššus.
- Guovtti buohcciviesus eai čohkkejuvvon dieđut oapmahaččain systemáhtalaččat, ja guđa eará buohcciviesus eai lean dat doarvái duođaštuvvon. Dát sáhttá dagahit ahte dehálaš dieđut eai árvvoštallojuvvo go dikšu addojuvvo.
- Čieža buohcciviesus ii lean láhččojuvvon dasa ahte pasieanttat ožžot divššu ođasmahttojuvvon diagnostihkalaš árvvoštallamiid vuođul. Dát sáhttá dagahit ahte dikšu ii leat doaimma.
- Buohcceviesus olggosčálihanproseassa lei dohkketmeahttun viđas logi buohcciviesuin, earret eará ledje váilevašvuođat plánemis ja ovttasdoaibmamis instánssaiguin mat galget čuovvolit olggosčáliheami.
Váilevaš hálddašeapmi ja jođiheapmi mielddisbuktá ahte lea várra dikšunfálaldat pasieanttaide geain lea deprešuvdna ii lihkostuva. Lea dárbu čielga mihttomeriide ja systemáhtalaš bargui sihkkarastin dihte divššu kvalitehta.
Váilevaš spesialistaárvvoštallan ja diagnostihkalaš árvvoštallamat sáhttet mielddisbuktit boasttu divššu, seammás go váilevašvuođat olggosčálihanproseassas sáhttet lasihit iešsorbmenvára maŋŋel go pasieanta lea čálihuvvon eret buohcceviesus. Dárkkisteamis gávnnahuvvon rihkkumat dagahit vára ahte pasieanttat olggosčálihuvvojit buohcciviesus almmá ahte leat ožžon dohkálaš divššu mas lea iešsorbmeneastadeaddji váikkuhus ja almmá ahte lea láhččojuvvon dasa ahte pasieanta sáhttá hálddašit ođđa roasuid maŋŋel olggosčáliheami. Go buoridit dáid surggiid, de sáhttet buohcciviesut buoridit pasieantasihkarvuođa ja divššu kvalitehta pasieanttaide geain lea deprešuvdna.